Anton Drexler
| Anton Drexler | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 13. juuni 1884 |
| Surmaaeg | 24. veebruar 1942 (57-aastaselt) |
| Amet | poliitik |
Anton Drexler (13. juuni 1884 München, Baieri – 24. veebruar 1942 München, Saksamaa) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei asutaja ja esimees aastatel 1919–1921.
Drexler oli hariduselt lukksepp. Pärast kutseõppe lõpetamist 1902. aastal töötas ta masinalukksepana Berliini veduritehases ja Müncheni raudteetöökodades.
Esimeses maailmasõjas ta ei osalenud, kuna ei olnud väeteenistuseks kõlblik. See ei kahandanud tema rahvusmeelsust, mis leidis väljundi sarnaselt mõtlevate tehasetööliste ühendamisel poliitilistesse ühendustesse. 1917. aastal astus Drexler Saksa Isamaaparteisse (Deutsche Vaterlandspartei, DVP); juba märtsis 1918 asutas ta uue organisatsiooni Freier Arbeiterausschuss für einen guten Frieden ('vaba tööliskomitee hea rahu eest'). Sama aasta oktoobris aitas ta asutada Poliitilist Töölisringi (Politische Arbeitszirkel)
15. jaanuaril 1919 asutas Drexler koos Karl Harreri, Gottfried Federi ja Dietrich Eckartiga Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei, DAP). Partei programm oli segu sotsialistlikest, rahvuslikest ja antisemiitlikest põhimõtetest. Ühenduse liikmeskond erilist kasvutendentsi ei näidanud, sest Adolf Hitleri liitumise ajaks septembris 1919 oli see kasvanud vaid 54 liikmeni. Drexler oli üks partei võrdsete õigustega kaasesimeestest.
Oma vaadete tutvustamiseks avaldas Drexler 1919 raamatu "Minu poliitiline ärkamine. Saksa sotsialistliku töölise päevaraamatust" (Mein politisches Erwachen. Aus dem Tagebuch eines deutschen sozialistischen Arbeiter).
24. veebruaril 1920 nimetati Saksa Töölispartei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arebeiterpartei, NSDAP). Drexler valiti tagasi partei esimeheks. Ta oli ka uue parteiprogrammi, niinimetatud 25 teesi kaasautor.
29. juulil 1921 valiti partei uueks esimeheks Adolf Hitler. Anton Drexler nimetati auesimeheks, kuid ta kaotas reaalse võimu erakonnas.
Novembris 1923, pärast õllekeldriputši ebaõnnestumist oli ka Drexler lühikest aega vahi all, kuigi ta putšis ei osalenud. Kui selle riigipöördekatse tulemusel NSDAP 1924. aastal keelustati, liitus Drexler Baieri Rahva Blokiga (Völkische Block) ja valiti selle partei nimekirjas Baieri liidumaa parlamenti. Sellest rahutule töölisele ei piisanud ja juba veebruaris 1925 asutas ta Natsionaalsotsiaalse Rahvaliidu (Nationalsozialer Volksbund) ning võttis osa NSDAP taasasutamisest.
Pärast oma mandaadi lõppu Baieri liidupäevas 1928 kaotas Drexler viimasegi poliitilise mõju. 1933. aastal liitus ta uuesti NSDAP-ga, kuid avalikkus kuulis temast veel vaid paaril korral: 1934. aastal autasustati teda teenete eest partei ülesehitamisel Vereordeniga ja 1937. aastal anti välja tema raamatu kordustrükk. 1942. aastal suri Anton Drexler avalikust elust tagasitõmbunult oma sünnilinnas Münchenis.
Hitler iseloomustas teda "Mein Kampfis": "Herr Drexler war einfacher Arbeiter, als Redner ebenfalls wenig bedeutend, im übrigen aber kein Soldat." (Härra Drexler oli lihtne tööline, oraatorina ebaoluline ja üldsegi mitte sõdur.)